Meil on erinev tundlikkus toidus leiduvate keskkonnakemikaalide (saasteained, põllumajanduses kasutatavad herbitsiidid, pestitsiidid, tööstuskemikaalid, radiatsioon jmt) suhtes. See on tulenev nii geneetikast, mis määrab, kuidas metaboliseerime ja elimineerime kehavõõraid aineid, teiseks muidugi meie üldtervisest, elustiilist (suits, alkohol, linnakeskkonnas, põllumajandus- või tööstuspiirkonnas elamine, füüsiline aktiivsus) ja toiduvalikute üldisest tervislikkusest.
Keskkonnakemikaalide kahjustav toime
Erinevatel, toidu, joogi ja õhuga organismi sattuvatel keskkonnakemikaalidel võib akumuleerudes ja pikaajaliselt mõjudes olla mitmekülgselt kahjustav toime – see hõlmab mõju nii viljakusele kui laiemalt reproduktiivsüsteemile, kilpnäärmega seotud haigusseisundite tekkele, laste arenguhäiretele, hormoonsõltuvate kasvajate tekkele jpm. Keskkonnakemikaalide kahjustavast toimest endokriinsüsteemile saad lähemalt lugeda siit, Endocrine Disrupting Chemicals – 2012 (WHO).
Toiduga seostatavalt ehk kõige arusaadavam on teatud pestitsiidide mikrobioota tervist kahjustav (mõjutades liigirikkust ja mitmekesisust ning soodustades oportunistlike bakterite kasvu) ja põletikku esile kutsuv toime (normaalse limaskesta barjääri kahjustamine), mille kaudu võivad tekkida või ägeneda allergiad, tekkida ebanormaalne immuunvastus (nt autoimmuunreaktsioon) ja muud kroonilised põletikuga kulgevad seisundid.
Arvestades üldist saastatust, ei saa me kahjuks just palju enda tarvis ära teha, aga valides mahetoidu, saame vähemalt mingil määral vähendada ka keskkonnakemikaalidega kokkupuudet.
Kas mahetoit on toitaineterikkam?
Igavene debatt on selle üle, kas mahetoit on toitaineterikkam. On uuringuid, mis seda kinnitavad, et mahedalt kasvatatu, sealjuures ka loomset päritolu toit on mõnevõrra antioksüdantiderikkam, kuid see pole märkimisväärne vahe. Nt on rohumaadel toituva maheveise lihas tervislikum Omega-3 ja -6 suhe ning kõrgem A vitamiini tase. Üldiselt on arvamus, et taimede antioksüdantiderikkus pärsib keskkonnakemikaalide võimalikku kahjustavat mõju.
Hormoonide ja antibiootikumide jäägid toidus
Euroopa Liidu regulatsioonidega on kasvuhormooni kasutamine loomakasvatuses keelatud. Aga meid elab igas maailma nurgas ja me reisime palju, seega on hea teada, et ka hormoonide jääkidel toidus on teadaolevalt meie endokriinsüsteemi kahjustav ja vähitekke riski suurendav toime.
Antibiootikumide jääkidega kokkupuude võib tekitada antibiootikum resistentsust, kahjustab mikrofloorat ja võib suurendada allergilisi reaktsioone.
Mahe loomakasvatuses on keelatud hormoonide kasutamine loomade kiirema kasvu eesmärgil ning ennetaval eesmärgil ka antibiootikumide kasutamine. Looma haigestumisel antibiootikumide kasutamisel on ette nähtud ranged standardid peale ravi lõppu, millal võib saadust pidada antibiootikumide jääkide vabaks ja toodet müüa orgaanilisena.
Kes on haavatavad?
Probleemid maksa ja neerudega või hingamisteedega halvendavad võimet kehavõõraid aineid efektiivselt neutraliseerida ja organismist välja viia. Samuti on toksiinidele haavatavad lapsed, rasedad ja eakad. Kehavõõrastel ainetel on kumulatiivne mõju, seega ei saa me nende võimalikust kahjustavast toimest enne aru ega oska neid karta, kui häda juba käes ning üheks hüpoteetiliseks põhjuseks osutub mh ka pikaajaline kokkupuude keskkonnakemikaalidega.
Eks igaüks peab vaatama oma pere lugu ja haigusi, hindama iseenda tervist ja terviseriske, vaagima oma tõekspidamisi ja kaaluma eelarvet silmas pidades mahetoidu väärtust oma toidulaual. Kindlasti tasuks alustuseks oma pere kõige nooremaid puhta toiduga toita ja kui miski krooniline haigus juba kimbutab, siis samuti hoolikamalt toitu valida.
Menopausiaegsed muutused vs keskkonna kemikaalid
Nagu eespool öeldud, on keskkonnakemikaalidel mitmekülgne kahjustav toime hormonaalsüsteemile ja luude tervisele. Näiteks on teada, et raskmetallid plii ja kaadmium mõjutavad negatiivselt luukoe uuenemist, ajal, mil östrogeeni languse tõttu tõuseb luude hõrenemise risk, võivad raskmetallid luuhõrenemise riski suurendada. Hiljutise uuringu andmetel aitab seda riski maandada nii suitsetajate kui mitte-suitsetajate hulgas piisav seleeni tase organismis (Huang jt., 2023).
Samuti on leitud seoseid pestitsiididega koormatuse ja kuumahoogude sagedusega (arvatavalt kesknärvisüsteemi kaudu). Osad keskkonnakemikaalid on obesogeense (ülekaalu soodustava) toimega ja kahjuks ka rinnavähi tekkeriski (ioniseeriv kiirgus, õhusaaste, kosmeetika ja juuksehooldusvahendid) suurendava toimega (Gray JM jt., 2017).
On sel 50-60ndates enam mõtet?
Kui tekib küsimus, et kas on mõtet veel hilises keskeas hakata mahetoidule kulutama ja tervislikumalt sööma, siis vastus on kindel jah. Esiteks, vähendate üldist kehavõõraste ainetega koormatust. Teiseks, üldiselt tervislik (mitmekesiselt köögi- ja puuvilju, täisteravilju, kaunvilju, pähkleid, lahjasid valguallikaid) ja toitaineterikas (sh antioksüdandid, vitamiinid, mineraalid, kiudained) toit on kasulik nii vastupanuvõimele, haiguste ennetamisele, seedetervisele, tervisliku kaalu säilitamisele kui organismi detoksifikatsiooni teede laitmatule toimimisele ehk aitab toksiinide vooga edukamalt toime tulla ning parandab väljavaateid tervemana elatud tulevasteks aastateks.
Mida silmas pidada toidu puhul?
Valides hästi mitmekesise toidulaua (maksimeerides nt köögi-ja puuviljade valikut), vähendame ühte tüüpi pestitsiidi või herbitsiidiga rohket ja pikaajalist kokkupuudet. Oluline on hoida oma toidulaud antioksüdantide ja kiudainete rikas, et maksimeerida toidu tervistavaid omadusi.
Alustada saab hoolikast viljade pesemisest (švamm, hari) või suisa leotamisest (äädikas + vesi) ja mitmekordsest pesemisest ning ka koorimine on abiks.
Vältida nn dirty dozen ehk…
Enim saastunud 12 toiduainet (Environmental Working Group)
ja hankida võimalusel mahedana või asendada muu viljaga:
Maasikad (vs metsamarjad, koduaia marjad)
Spinat
Lehtkapsas
Õunad
Nektariinid
Viinamarjad
Virsikud
Pirnid
Tomatid
Varsseller
Kartul
Paprika
Tšilli
Magusherned
Vähim saastunud (Environmental Working Group)
Avokaado
Magus mais
Ananass
Sibulad
Papaia
Spargel
Kantaluup melon
Honeydew melon
Šampinjonid
Kiivi
Mango
Baklažaan
Brokoli
Lillkapsas
Samuti on esmajärjekorras soovitav mahedate vastu vahetada kõik rasvarikkad toiduained nagu õlid ja pähklid-seemned, munad ja liha ning piimatooted. Toidul ei pea tingimata olema mahesertifikaat (selle hankimise protsess on tülikas), kui tunnete ja usaldate talunikku ja teate tema taime- või loomakasvatusvõtteid, on ka see viis toidu hankimiseks sobiv.
Kui vähegi võimalik, kasvatage osa oma toidust ise, kasutades muidugi vastavaid mahevõtteid nii väetamisel kui kahjurite tõrjel. Hea allikas maheteabe hankimisel on www.maheklubi.ee .
Kui kõik juba põhjalikult ette võtta…
Vaadake kriitiliselt üle ka oma hooldus- ja dekoratiivkosmeetika, kodukeemia, sh puhastusvahendid, pesupulbrid jmt. Esiteks, kas seda kõike peab olema nii palju? Värvige harvem juukseid või tehke seda sertifitseeritud mahehennaga, kasutage looduskosmeetikat. Iga pleki jaoks ei pea piltlikult öeldes olema oma pudelit, sageli saab asja aetud ka sooja vee, sooda, sidruni ja äädikaga. Loobuge pesupehmenditest ja lõhnastajatest. Ja mitte vähetähtis – eelistage kaubamärke, mis panustavad loodushoiule nii pakendi, sisu kui kogu tootmisprotsessiga.
Inspiratsiooniks: https://www.apricotlanefarms.com/
Raamat permakultuurist: „Miraculous Abundance. One Quarter Acre, Two French Farmers, and Enough Food to Feed the World“, Perrine and Charles Herve-Gruyer.
Raamatukogust: „Puhta toidu raamat“, Kaarina Naur, Ülle Hõbemägi
Kasutatud kirjandus
Gray JM., Rasanayagam S., Engel C., Rizzo J. State of the evidence 2017: an update on the connection between breast cancer and the environment. Environ Health 2017;16:94. doi: 10.1186/s12940-017-0287-4
Huang Z., Wang X., Wang H. Jt. Relationship of blood heavy metals and osteoporosis among the middle-aged and elderly adults: A secondary analysis from NHANES 2013 to 2014 and 2017 to 2018. Front Public Health 2023;11. https://doi.org/10.3389/fpubh.2023.1045020
WHO 2012. Endocrine Disrupting Chemicals. https://www.who.int/publications/i/item/9789241505031 [vaadatud 17.10.23]